Monografia

KRIA WEBSITE PARTIDU PDRT IHA SEDE NASIONÁL







Husi :

Paulino Osorio Assis Tavares

1820241065

DEPARTAMENTO GESTÃO INFORMÁTICA

FACULDADE INFORMATION AND COMMUNICATION TECHNOLOGY

INSTITUTE OF BUSINESS (IOB)

DÍLI

2022-2023

PAJINA ASEITASAUN

PROPOSTA MONOGRAFIA

KRIA WEBSITE PARTIDU PDRT IHA SEDE NASIONÁL

Prepara No Hakerek Husi:

PAULINO OSORIO ASSIS TAVARES

1820241065

Hetan Ona Aseitasaun Dosente Oreintador Monografia

Iha Loron,..../...../2023

Dosente Ezaminador 

(Teresinha Cardoso da Costa,S.Kom.,MTI)

 

    Dosente Orientador I                                                                  Dosente Orientador II

      (Gabriel Neves, S.Kom., M.Kom)                                                   (Jonio Almeida, S.Kom)

 

                   

                  Aprova Husi

(Chefe Departamentu(Gestao Informatica)

 (Maria Angela Dos Santos,S.Kom)

 

PAJINA APROVASAUN

PROPOSTA MONOGRAFIA

KRIA WEBSITE PARTIDU PDRT IHA SEDE NASIONÁL

Prepara No Hakerek Husi:

PAULINO OSORIO ASSIS TAVARES

1820241065

Defende Ona Husi Konselhu Ezaminador Sira Nia Oin

Iha Loron,.../…2023

Dosente Ezaminador

 

(Teresinha Cardoso da Costa,S.Kom.,MTI)

 

       Dosente Orientador I                                        Dosente Orientador II

 (Gabriel Neves, S.Kom., M.Kom)                             (Jonio Almeida, S.Kom)

 

 

Aprova Husi

(Chefe Departamentu(Gestao Informatica)

 (Maria Angela Dos Santos,S.Kom)

 

PAJINA APROVASAUN

PROPOSTA MONOGRAFIA

KRIA WEBSITE PARTIDU PDRT IHA SEDE NASIONÁL

Prepara No Hakerek Husi:

PAULINO OSORIO ASSIS TAVARES

1820241065

Defende Ona Husi Konselhu Ezaminador Sira Nia Oin

Iha Loron,.../…2023

Dosente Ezaminador

 

(Teresinha Cardoso da Costa,S.Kom.,MTI)

 

       Dosente Orientador I                                        Dosente Orientador II

 (Gabriel Neves, S.Kom., M.Kom)                              (Jonio Almeida, S.Kom)

 

           Aprova Husi

(Chefe Departamentu(Gestao Informatica)

(Maria Angela Dos Santos,S.Kom)

ABSTRATU

Monografia ida ne’e hakerek na’in husi Paulino Osorio Assis Tavares, no Nre : 1820241065, Objektivu hakerek Monografia ne’ebe ho Titulo : “ Kria Website Partidu PDRT Iha Sede Nasional ” (Gabriel Neves, S.Kom., M.Kom sai hanesan mos dosente Orentador I) (Jonio Almeida, S.Kom, Sai hanesan mos dosente Orentador II) no hodi motiva atan ha’u hodi hekerek Monografia ho di’ak.

Liu husi peskiza ida ne’e ho nia objektivu atu hatene oinsa lala’ok kria website partidu pdrt iha sede nasional. Metode ne’ebe uza iha peskiza ne’e mak metode mak hanesan Observasaun, Intervista no Dokumentasaun nune’e bele hamosu dadus hirak ne’ebe hakerek na’in presiza iha fatin peskiza ba.

Mudansa teknolojia sistema informasaun agora dadaun to’o ona iha faze ne’ebe avansadu tebes ho mudansa teknologia ne’ebe mak iha liu-liu iha parte sistema informasaun nian, ne’e sai hanesan nesesidade ne’ebe importante atu ita utiliza hodi fo sai informasaun iha sistema ne’e. sistema informasaun sai hanesan asset importante ne’ebe utiliza ba iha prosesu dadus tamba ita hotu hatene katak dadus hanesan asset importante ba militantes sira atu asesu.

Partidu PDRT hanesan partidu ida ne’ebe hetan legalizasaun husi estadu ne’ebe existe iha Timor-Leste atu sai hanesan matadalan ba militantes hotu-hotu livre liu husi informasaun ne’ebe mak publika loron-loron iha sistema website.

Ho sistema informasaun distribuisaun ne’ebe mak kria, espera katak bele fasilita servisu ba partidu pdrt nasional liu-liu iha parte distribuisaun nian ho dalan sistematiku, lais liu tan atu hetan informasaun konaba dadus partidu pdrt nian ho fasilidade sistema informasaun ne’ebe modern liu.

LIAN MAKLOKE

Agradesementu boot tebes ba Nai Maromak nia grasa no bensaun, uza ha’u nia Matan, Tilun, Liman, Hanoin/Kakutak sai instrumentu ba matenek hodi ajuda ha’u hakerek Proposta/Monagrafia ida ne’e ho nia titlu “ Kria Website Partidu PDRT Iha Sede Nasionál” la’o ho di’ak. Maske ho pensmentu sufsiente nafatin iha korajen hodi hakerek proposal refere ho di’ak tamba grasa no motivasaun ne’ebe fó husi orientadór sira durante ne’e ajuda no fó koñese husi inisiu to’o ohin Proposal/Monografia Remata.

Iha prosesu hakerek monografia ne’e hakerek nain infrenta dezafiu barak, maibe ho esforsu no mos hetan ajuda husi parte hotu-hotu no ikus mai monografia ne’e bele finaliza iha tempu ne’ebe determina ona.

Iha biban ida ne’e mos hakerek nain la haluha hato’o obrigadu wain ba ;

  1. Dr. Pedro Ximenes, ST.,MM, núdar Reitór  Institute Of Business
  2. Vasio Sarmento Soares, S.Kom., MT Vice I Atende Akademik
  3. Dr. Mateus Ximenes, SE., MM Atende Finansas
  4. Antonio N. Guterres, L.Gi.,M.Cs núdar dekanu fakuldade ICT
  5. Maria Angela Dos Santos, S.Kom núdar chefe departamentu Gestão Informatika.
  6. Gabriel Neves, S.Kom., M.Kom núdar orientador I       
  7. Jonio Almeida, S.Kom núdar orientadór II
  8. Teresinha Cardoso Da Costa,S.Kom núdar ezaminadór


KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesedente

Teknolojia nu’udar rekursu ida ema hodi hala’o servisu sira ne’ebe ho lalais tuir mudansa teknolojia ne’ebe mosu ohin loron halo ema hotu adapta no buka hatene moderniza ema nia servisu. Husi parte teknolojia balu mos ne’ebe mak ita utiliza hanesan telephone, komputador, internet no televizaun sai nu’udar meus ruma ne’ebe kontribui hodi fornese servisu ne’ebe lais efetivu no kualidade tebes iha mundu global.

Sistema informasaun hanesan sistema ne’ebe mak kria hodi hakman servisu sira ne’ebe atu fo sai informasaun ba militante sira hodi asesu, no hetan rezultadu ne’ebe loos. Tuir  sistema ne’e ita bele promove servisu ne’ebe lais no efetivu.

Partidu PDRT nu’udar Partidu legal ida ne’ebe hetan autorizasaun husi governo, liu liu Ministerio Tribunal, ho investimento boot ne’ebe mak Governo rasik jere liu husi Ministerio Tribunal nia objetivu atu fo benefisiu ba povo tomak.

Partidu PDRT ne’ebe hetan problema hodi hasoru iha fatin instituisaun no mós kompañia ruma. Liu husi partidu PDRT mós estabelese ona nia ekipa atu atende problema ne’ebe mak hasoru iha partidu ne’e nia laran.

Sistema jere dadus ba partidu PDRT nian ne’ebe mak hala’o iha Sede Nasionál Díli nian, sei uza hela sistema manual mak hanesan rekolla dadus atu fó sai informasaun. Hafoin jere dadus hodi fó sai informasaun ba militante partidu sira sei rejistu fila fali ba komputadór no utiliza aplikasaun Microssoft Excel no Word print taka sai iha kuadru avizu hodi fo sai informasaun. Ho sistema iha leten atraza tebes ba militante sira partidu PDRT atu asesu informasaun. Ho problema sira ne’ebe temi iha leten mak hau iha inisiativa rasik hakarak foti ho titlu “Kria Website Partidu PDRT Iha Sede Nasionál”

1.2 Identifikasaun Problema

Tuir antesedente ne’ebe mak esplika tiha ona iha leten foti problema hanesan :

  1.    .  Sidauk iha sistema informasaun menu partidu nian ba militantes sira.
  2.     . Atraza prosesu identifika informasaun konaba menu partidu nian.
  3.    .  Atraza atu fasilita prosesu produz relatoriu ba Presidente Partidu.

1.3 Formulasaun Problema

Bazeia ba antesedente iha leten, hakerek na’in halo formula ba problema ne’ebe mak hanesan tuir mai ne’e ;

  1.    .  Oinsá atu kria sistema ida ne’ebe mak adekuadu hodi fó sai informasaun.
  2.    .  Oinsá atu fasilita militante partidu PDRT sira hodi asesu informasaun.

1.4 Limitasaun problema

Baseia ba problema ne’ebe mak iha sede nasional partidu demokratiko da republica de timor PDRT hakerek nain limite konaba fo sai informasaun partidu demokratiku da republika de timor PDRT baseadu Web.

1.5 Objetivu Peskiza

Bazeia ba objetivu peskiza mak hanesan tuir mai ne’e ;

  1.      Kria sistema website ida hodi atende militante sira ne’ebe mak hakarak atu asesu informasaun husi partidu PDRT.
  2.        Kria sistema ne’ebe fasilita ba militante hotu hotu hakarak hetan informasaun husi partidu PDRT.

1.6 Benefisiu Peskiza

Bazeia ba benefisiu peskiza mak hanesan tuir mai ne’e ;

  1.       Bele fasilita staff partidu PDRT sira atu nune’e bele servisu ho efisiensia no efetivu.
  2.     Promove hakerek na’in nian kapasidade no dezenvolve siensia no prátika, nune’e mos hakerek na’in nia prezensa iha fatin peskiza nian bele ajuda staff sira ne’ebe mak hasoru problema iha partidu PDRT nia laran.
  3.      Promove hakerek na’in nia koñesementu klean liu tan iha area Jestaun Informátika, liu-liu ba material prátika hodi ba implementa fali iha fatin peskiza nian.

1.7 Sistematiku Hakerek

KAPITULU I INTRODUSAUN

Kapitulu ida ne’e deskreve konaba Antesedente, Formulasaun Problema, Limitasaun Problema, Objetivu Peskiza, Benefisiu Peskiza, Sistematiku Hakerek.

KAPITULU II TARANA TEORIKA

Kapitulu ida ne’e deskreve konaba teoria hirak ne’ebe mak sai hanesan baze  fundamental hodi hakerek proposal ida ne’e.

KAPTILU III ANALIZA HO DEZEÑU SISTEMA

Kapitulu ida ne’e deskreve konaba sistema ne’ebe mak la’o hela iha fatin peskiza nian.

KAPITULU IV IMPLEMENTASAUN NO REZULTADU

Kapitulu ida ne’e deskreve konaba rezultadu peskiza nian no implementasaun dezeñu.

KAPITULU V MAKTAKA

Kapitulu ida ne’e deskreve konaba konkluzaun, sujestaun no kritika.

KAPITULU II

TARANA TEÓRIKA

2.1  Observasaun Jeral Kria Website Partidu PDRT Iha Sede Nasionál

Iha parte observasaun jeral kria website Partidu PDRT Iha Sede Nasionál, hakerek na’in hetan komprensaun husi matenek na’in sira ne’ebe ho relasaun titulu peskiza nian mak tuir mai ne’e ;

2.1.1  Definisaun Sistema

Tuir matenek na’in Arifin Rahman (Webster New Collegiate Dictionary), katak sistema mai husi liafuan “Syn” no “Histanai” mai husi lian Grésia katak tau hamutuk.  Sistema mak koleksaun opiniaun (Collection of Opinios), prinsipius (Principles) no seluk-seluk tan ne’ebe bele forma interaksaun entre unidade ida ho unidade seluk.

Tuir matenek na’in O’Brien (2007,p.4), “sistema katak komponente ida ne’ebe mak interaksaun husi unidade sira hotu ne’ebe mak servisu hamutuk hodi alkansa ba objetivu”. Termu ida ne’e ita foti husi sistema komputador, sistema komputador hanesan sistema ida ne’ebe kompostu husi hardware input, prosesu no mos output, husi komponente hirak ne’e sempre halo interaksaun kada komponente ida ho komponente seluk atu nune’e bele servisu hamutuk hodi alkansa ba objetivu.

2.1.2  Definisaun Informasaun

Tuir matanek na’in Estimojia, liafuan informasaun mai husi lian Franseza Information (tinan 1387) foti termu husi lian Latina katak informationem katak ‘‘ konseitu ideia ka assuntu importante.’’ informasaun ida ne’e hanesan naran ida husi informare ne’ebe signifika atividades konesimentu ne’ebe hodi halo komunikasaun “parte seluk Informasaun mak hanesan dadus ne’ebe mak jere ona no sai hanesan baze fundamentu hodi foti desizaun ne’ebe mak loos”. (Grorge H. Bodnar, 2000:1).

2.1.3   Siklu Informasaun

Tuir matenek na’in Tata Sutabr, (2012 : 17), “siklu informasaun mak hanesan deskripsaun enjeralmente konaba prosesu ba dadus sai informasaun ne’ebe fó benefisiu ba utilizadór”. Informasaun ida ne’e bele produz informasaun liu husi prosesu jere dadus sai informasaun. Hanesan ita haree iha figura siklu informasaun ida ne’e, prosesu dadus rai ba iha baze dadus, hafoin output ou fó sai informasaun, output informasaun simu husi reseptador hodi foti desizaun ruma, rezultadu husi asaun ne’e bele akapta husi reseptor no bele input fali ba sistema no bele kontinua hanesan sirkula ou rotasaun ho nia figura tuir mai ne’e.




2.1.4. Kualidade Informasaun

 Tuir matenek na’in John Burch dan Gary Grudnitski, “kualidade informasaun bazeia ba parte 3 mak hanesan informasaun tenke Ezatu (Accurate), pontualidade (Timelines) no relevante (Relevance)”. John Burch dan Gary Grudnitski deskreve kualidade informasaun husi parte 3 ne’ebe mak principal tebes hanesan Ezatu, Pontualidade no Relevante. Ezatu signifika katak informasaun tenke ses husi erru. Informasaun ne’ebe mak mai husi fontes informasaun ba reseptador tenke Ezatu labele mosu fali interompe hodi estraga informasaun ne’ebe mak mai husi fontes informasaun. Pontualidade signifika informasaun ne’ebe mak hato’o ba reseptor labele tarde. Nune’e mos Relevante katak informasaun ne’ebe mak iha tenke iha benefisiu ba utilizadór.

2.1.5. Valór Informasaun

Valór husi informasaun determina husi aspetu mak hanesan benefisiu ne’ebe mak hetan. Informasaun iha valór bainhira informasaun refere iha benefisiu ne’ebe efetivu liu ne’ebe mak ita hetan.

Tuir matanek na’in (Jogiyanto, H.M, 2005). “Iha parte seluk mudansa valór iha hahalok hodi foti desizaun ne’ebe afeita husi sistema informasaun ne’ebe hamenus husi finansial informasaun”. Bainhira informasaun foun bele afeita hodi foti desizaun ne’ebe diferente, tan ne’e valór informasaun foun mak hanesan diferente entre valór no rezultadu foti desizaun tuan no foun ho hamenus finansial hodi hetan informasaun.

Tan ne’e sukat husi valór informasaun bai-bain konekta ho analiza cost effectiveness ou cost benefit. Valór informasaun ida ne’ebe bazeia ba lala’ok 10 mak hanesan tuir mai ne’e ;

1.               Fasil atu hetan mak hanesan fasil no lais liu atu hetan informasaun.

2.     Luan no kompletu mak hanesan informasaun ne’ebe mak hetan signifika kompleta ho nia kontein informasaun.

3.     Haree didi’ak mak hanesan bainhira informasaun ne’ebe mak sai ba reseptor tenke haree didi’ak. Konteudu ida ne’e hanesan volume dadus ne’ebe mak barak entaun implika erru iha alista dadus no sura dadus.

4.     Kompatibilidade mak hanesan output informasaun hanesan ho request informasaun husi utilizadór.

5.     Pontualidade ida ne’e relevante ho tempu ne’ebe liu dadaun hanesan sirkula hodi hetan informasaun. Input jere no relatoriu output ba iha utilizadór bai-bain pontualidade.

6.     Klaridade mak hanesan nivel output informasaun ne’ebe livre husi termus hirak ne’ebe laloos.

7.     Foti fleksibilidade mak hanesan output informasaun la’os deit atu foti desizaun ida maibe liu husi rua ba leten, maibe mos liu husi ema ida ne’ebe mak foti desizaun ida ne’e ho hahalok ne’ebe mak defisil atu sukat maibe iha parte balu bele fó valór ne’ebe mak bele sukat.

8.     Provadu mak hanesan abilidade hirak husi utilizadór informasaun hodi teste output informasaun  no to’o iha konkluzaun ne’ebe mak hanesan.

9.     Hanoin di’ak mak hanesan lala’ok ida ne’ebe iha relevante ho la hanoin di’ak hodi muda informasaun ne’ebe mak atu hetan konkluzaun ne’ebe mak tetu uluk tiha ona.

10.  Bele sukat mak hanesan baze informasaun ne’ebe produz husi sistema informasaun formal.

2.1.6. Definisaun Sistema Informasaun

Tuir matenek na’in Kertahady (2007), “sistema informasaun mak hanesan ferramentu ida hodi fó sai informasaun ne’ebe mak loos atu nune’e bele fó vantajen ba reseptor”. Objetivu husi sistema informasaun mak atu fó informasaun liu-liu ba planu, komesa, organizasaun, operasional iha empreza ne’ebe bele atende sinerjia organizasaun iha prosesu atu foti desizaun ruma. Parte seluk , husi Gordon B. Davis (1991 : 91), “sistema informasaun mak hanesan sistema ida ne’ebe simu input dadus no instrusaun, jere dadus tuir instrusaun ne’ebe mak atu fó sai nia rezultadu”.

2.1.7. Definisaun Jere

Tuir matenek na’in Bahri dan Zain (1996), “jere katak atividade organiza dadus, maneja dadus iha Instituisaun privadu ka Governu”. Termu ida ne’e deskreve konaba dadus hirak ne’ebe mak eziste iha Instituisaun ruma, presiza jere dadus uza sistema ne’ebe mak diak atu nune’e labele atraza prosesu atividade servisu sira seluk.

Tuir matenek na’in Drs.Winarno Hamiseno (1978, hlm, 1) “jere katak aksaun ne’ebe mak foti hodi forma dadus, planu, organiza, ezekuta no fó valór”. Termu ida ne’e signifika katak presiza forma dadus ka maneja dadus funsionariu sira nian ho diak tuir nivel servisu nian.

2.1.8  Definisaun Dadus

Tuir matenek na’in Anisyah (2000: 96), “dadus katak informasaun ne’ebe mak real no loos”. Nune’e mos tuir matenek na’in “DR. IR .Eko Nugroho,” M.Si “Dadus define hanesan faktu ne’ebe rejistu konaba objetu ruma”. Termu ida ne’e signifika katak dadus militante ne’ebe mak eziste iha instituisaun ruma, persiza fó informasaun ne’ebe mak loos.

2.2  Aplikasaun Utiliza Web

Tuir matenek na’in Remick, (2011), “Aplikasaun utiliza web mak hanesan aplikasaun ne’ebe utiliza teknologia browser hodi halao ezekusaun aplikasaun no asesu liu husi rede komputador”. Nune’e mos Rouse (2011), “Aplikasaun web mak hanesan programa ida ne’ebe rai iha server no haruka liu husi internet no asesu liu husi browser interface. Liu husi termu ne’ebe mak deskreve, bele halo konkluzaun katak aplikasaun web mak hanesan aplikasaun ne’ebe bele asesu utiliza web browser liu husi rede internet ou intranet”.

2.3 Definisaun Website

“Website hanesan parte ne’ebe bele haree no hanesan rede ne’ebe mak boot liu iha mundu hanesan internet”, (Tufiq Hidayatullah, 2002). Tuir termu ne’ebe mak deskreve iha leten, ezemplu hanesan ita bele asesu informasaun konaba breaking news ne’e mak akontese iha kada nasaun. Entaun liu husi website ne’e mak iha ita bele utiliza rede internet no bele asesu informasaun global ne’ebe mak akontese iha mundu tomak.

2.4  Definisaun HTTP

HTTP (Hyper text Transfer Protocol) mak hanesan rede ka aplikasaun ne’ebe utiliza ba sistema informasaun distribuisaun, kolaborativu no utiliza hypermedia. Utilizasaun http barak liu mak uza rekursu ne’ebe mak relasiona ho penetrasaun ne’ebe mak hanaran dokumentos hypertext. Tuir termu ne’ebe mak deskreve iha leten, ita bele uza http hodi asesu informasaun mak hanesan http://www.google.com.

2.5   Definisaun WWW

Tuir matenek na’in Mcleod, WWW  “hanesan informasun ne’ebe bele asesu liu husi internet iha dokumentu hypermedia (file hirak ne’ebe mak iha komputador) Submete no foti fali ho maneira ne’ebe utiliza metodu determina area ne’ebe mak uniku”. Tuir termu ne’ebe mak deskreve iha leten,WWW hanesan fasilidade internet ne’ebe mak kria husi matenek na’in sira atu nune’e ema hotu-hotu bele asesu informasaun liu husi fasilidade ida ne’e.

2.6 Observasaun Jeral Konaba Programa  Ne’ebe Uza

2.6.1. HTML

Matenek na’in Arief (2011 : 23) “HTML mak hanesan formatu ida ne’ebe utiliza hodi halo dokumentu ruma ou aplikasaun ne’ebe halo ezekusaun iha pajina web  nune’e mos matenek na’in Suyanto (2007: 83) HTML  mak hanesan lingua ne’ebe utiliza hodi hakerek pajina web”, bai-bain utiliza estesaun html, HTML hahu husi lingua  SGMI (standard generalized  markup language ) ne’ebe maneira hakerek ne’e simples liu  HTML bele lee husi  plataforma oi-oin HTML mos hanesan lingua programasaun ne’ebe flexibilidade no bele kombina ho lingua programasaun seluk mak hanesan PHP, no Javascript estrutura baziku HTML mak  hanesan tuir mai ne’e.

<html>

      <head>

                  <title></title>

               </head>

               <body>

               </body>

           </html>

2.6.2 Definisaun PHP (hypertext preprocessor)

Tuir matenek na’in Rasmus Lerdorf. “Obsevasaun jeral konaba PHP, PHP hamrik ba PHP  Hypertext  preprocessor, ne’ebe  mak lian programasaun ida ne’ebe mak uza barak tanba bele halo no dezenvolvimentu web no bele edita uza iha HTML, PHP ne’e”. Programasaun Hypertext processor mak lian ida ne’ebe programasaun atu halai liu husi pajina web ida enjeral uza ba prosesu konaba informasaun iha internet matenek na’in Arief (2011c.43), “PHP mak hanesan server-side scripting ne’ebe integradu ho HTMI, hodi kria pajina web ne’ebe dinamika tanba PHP hanesan server-side scripting sintase no mandamentu PHP parte seluk mos HTTP (hypertext transfer protocol) ne’ebe bele define hanesan protokolu ida hodi halo asesu  internet entre kliente no server kliente no server ida-idak simu no hatan sira nia request”.

 a.     Vantajem husi PHP ;

1.     Bele kria web ne’ebe mak dinamika signifika sempre iha mudansa bainhira programer kria ou halo aplikasaun sempre muda tuir konesimentu ne’ebe mak sira hetan hodi halo web ne’e furak liu tan.

2.     PHP nia natureza open source katak bele utiliza husi ema seluk signifika katak programa ne’ebe mak di’ak ona bele halo edita husi ema seluk.

3.     Fó suporta ba pakote baze dadus mak hanesan MySQL, Oracle, PostgrSQL no seluk-seluk tan. Signifika katak ita utiliza PHP hodi halo koneksaun baze dadus ne’ebe mak kria utiliza MySQL, Oracle no seluk-seluk tan.

b.     Desvantajem husi PHP ;

1.     Kodigu PHP bele le’e husi ema seluk signifika katak programa website ne’ebe mak kria ona bele le’e husi ema seluk no fasil atu halo mudansa ba website refere.

2.     PHP la rekonese pakote.

3.     La ideal atu dezenvolve eskala ne’ebe boot.

2.6.3 Definisaun CSS

Tuir matenek nai’n Lia Kuwayatno, Cascading Sryle Sheets (CSS) “mak hanesan software ne’ebe utiliza hodi loke website ho maneira hakerek area hirak ne’ebe indika ho hakerek iha kaixa area nian”. Nune’e mos matenek na’in smitdey pahala, CSS “mak hanesan antonomia husi server ne’ebe halo nia knaar hodi fó sai informasaun iha pajina website”.

2.6.4 Definisaun Java Script

Tuir matenek na’in Sunyoto,2007 : ( 17) “Javascript mak hanesan linguajem scripting ne’ebe popular iha internet no bele serbisu hamutuk iha browser popular hanesan Internet Explorer (IE), Mozilla Firefox. Netscape, no Opera Mini kodigu javascript bele monta iha pajina web” utiliza tag script, nune’e mos matenek na’in Mac Bride (2007), “Java script mak hanesan linguajem seluk bele iha relasaun ba malu kada tabela ida iha primary key, primary key ida ne’e hodi halo ligasaun ba tabela daruak hodi sai foreign key ba tabela daruak nian ne’e”.

2.6.5 Service Local  (Apache server)

Apache ne’ebe mak kria ho versaun dahuluk husi  Robert Mc Cool, “neebe inklui iha NCSA iha tinan 1996. Ne’ebe hakerek iha linguajem C, dezenvolve hamutuk ho nia kolega sira liu husi email. Nia hala’o serbisu ne’e hamutuk ho grupu Apache Brian Behlendor, Roy T Fielding, Rob Hartill, David Robinson, Cliff  Skolnick, Randy Terbush, Robert S. Thau, Andrew Wilson, Eric Hagberg, Franka Pelers no Nicolas Pioch”. Apache Server hanesan naran web server ida ne’ebe mak iha responsavel ba request-response HTTP no logging informasaun detallmente, parte seluk tan, apache mos hanesan web server ne’ebe mak iha unidade, modular, no tuir estdandar  protokolu HTTP nian.

2.6.6 Definisaun Sublime Text

Sublime text mak hanesan testu editor no kodigu nian baibain uza hodi kria programa ida. Tuir matenek nai’n Supono No Putrata (2005 : 14), “sublime text mak testu editor ne’ebe uza atu kria ka edit aplikasaun ruma”.

2.6.7 Definisaun MYSQL

Tuir matenek na’in David Axmark (2002 : 14), “Mysql mak hanesan sistema baze dadus jeral ida hanesan Software Relation Database Management system (RDBMS) ne’ebe servisu ho modelu hodi halo prosesu baze dadus ho volume boot tuir fasilidade hirak ne’ebe mak iha hanesan Microsoft SQL Server baseia ba definisaun iha leten bele halo konkluzaun katak SQL Server mak hanesan software ne’ebe iha posibilidade ba utilizadór sira hodi dezenvolve funsaun husi SQL server”.

2.7  Material Ne’ebe Uza Hodi Kria Sistema

Material hanesan sasan ne’ebe mak utiliza husi peskizadór hodi hala’o servisu ruma ho nia funsaun atu hafasil hodi halo servisu. Material ne’ebe mak utiliza husi peskizadór hodi hala’o servisu mak hanesan tuir mai ne’e.

           1. Hardware

a.      Laptop Tosiba

b.     Memoria 2 GB

c.      Hardisk 240 GB

d.     Keyboard

e.      Mouse

f.      Flasdisk

 2. Software

Programa aplikasaun ne’ebe mak utiliza hanesan tuir mai ne’e :

a.      Sistema Operasaun Windows 7 Ultimate

b.     Microssoft Office Word 2007

c.      Microssoft Office Visio 2007

d.     Microssoft Office PowerPoint 2007

e.      Sublime Text

f.      Xampp

g.     Php Mysql

2.8  Sasan Ne’ebe Utiliza Ba Analiza Sistema

Analiza sistema hanesan metode ida ne’e nu’udar aproximasaun fahe oi-oin ba analiza sistema konsepsaun hodi desenvolve sistema ne’ebe di’ak hodi uza ba siklu analiza ho aktividade usuario na’in ne’ebe mak espesifiku.

1.  Flowchart

Flowchart hanesan instrumentu ida hodi ajuda atu dezeña ou deskreve sistema fisiku (Physical). Simbolus ne’ebe utiliza hodi dezeñu flowchart mak hanesan tuir mai ne’e :

 

Tabela 1.1 Simbolu Flowchart

2.     Flowchart Sistema

Flowchart hanesan sistema fluksu diagrama ne’ebe deskreve sistema ferramentu komputador ida ne’e mak utiliza iha prosesu jere dadus no mos relasaun entre ferramentu refere. Simbolu ne’ebe utiliza iha flowchart sistema bele hare’e iha tabela tuir mai ne'e :

 

Tabela 1.2 Simbolu Flowchart Sistema

3.     Flowchart Programa

Flowchart programa mak hanesan fluksu diagrama ne’ebe deskreve iha etapa lógika husi prosedimentu atu resolve problema. Simbolu estandar ne’ebe utiliza iha flowchart programa bele hare’e iha tabela ne’e :

 

Tabele 1.3 Simbolu Flochart Programa

2.9  Sasan Dezeñu Sistema

1.  (Diagram Data Flow)

Diagram Flow Data hanesan komponente ne’ebe analiza hodi fó imajina funsaun sistema ne’ebe iha relasaun entre ida seluk tuir dalan no rai dokumentu. Komponente Diagram Flow Data (DFD) hatudu iha tabela tuir mai ne’e:

       Tabela 1.4 Simbolu Data Flowchart.

    2.  ERD (Entity Relationship Diagram)

Instrumentu ne’ebe uza hodi halo modelu sistema informasaun mak Diagram Flow Data, Diagram Structure Data, Diagram Block ho Specification data no mos disionario data :

 

Tabela 1.5 Simbolu ERD

a.      Process / Prosesu hatudu transformasaun input atu sai output. Definisaun husi prosesu ne’e sempre liafuan uniku ou liafuan simples.

b.     Energia / Data Flow transforma informasaun husi parte seluk sistema nian ba sira seluk ho sistema no representa rai dokumentu no data.

c.      Rai / Data Storage hanoin hodi imajina modelu halibur dokumentu no pakote dokumentu.

d.     Terminator / source ho hanoin hodi imajina entity liur (external entity) wainhira sistema halo komunikasaun deskripsaun.

e.      External Entity deskreve entidade external iha sistema komunikasaun.

f.      Prosesu apresenta transformasaun no input sai fali output.

g.     Fluksu deskreve transformasaun pakote dadus ka informasaun husi parte ida ba parte seluk iha sistema rai dadus ne’ebe representa Data Store.

h.     Storage deskreve modelu rekolla dadus ka pakote dadus.

 

KAPITULU III

ANALIZA NO DEZENU SISTEMA

3.1    Analiza

3.1.1   Analiza Sistema

Tuir matenek nain Satzinger, J.W Jakson, R.B no Burd, SD. (2010, P4), analiza sistema mak hanesan prosesu komprendesaun no halo elaborasaun ba saida mak tenki alkansa husi sistema informasaun. Atu foti konkluzaun konaba analiza sistema mak hanesan etapa peskiza ba iha sistema ne’ebe mak lao hela no objetivu atu hodi hatene problema ne’ebe mak akontese no mos fasil etapa dezeñu sistema. Ligadu ho titlu Monografia katak prosesu determina ba menu partidu sei infrenta hela problema mak hanesan tuir mai ne’e :

1.     Prosesu fahe informasaun konaba menu Partidu sira sei utiliza sistema manual/Brosure.

2.     Defisil ba militante sira atu identifika informasaun ne’ebe alista tiha ona.

3.     Defisil atu halo relatoriu ba Presidenti Partidu.

Bazeia ba matenek nain nia hanoin konaba Analiza Sistema ne’ebe mak deskreve ona iha leten ne’e, persiza dezenvolve sistema komputerizasaun halo fasilita servisu Administrasaun nian hodi halao servisu ho lais no ezatu.

3.1.2       Analiza Dadus

Tuir Fontes Kamus Besar Bahasa Indonesia, Analiza Dadus mak hanesan aktividade ida ne’ebe hala’o hodi modifika dadus rezultadu husi peskiza sai informasaun ne’ebe bele utiliza hodi foti desizaun ruma relasiona ho Teorika ne’ebe deskreve iha leten hakerek na’in halo analiza ba dadus ligadu ba titulu monografia nian mak hanesan sistema informasaun ba Partidu PDRT.

3.1.3       Analiza Prosedura

Analiza prosedura atu bele hatene tuir prosedimentu ba partidu mak hanesan tuir mai ne’e :

1.     Parte administrasaun Partidu nian sei hala’o menu partidu sei utiliza sistema konvensional ka fahe panpletu.

2.     Parte administrasaun sei prosesu menu partidu.

3.     Hafoin halo verifikasaun nune’e mos input dadus utiliza dalan manual.

4.     Hafoin kopi dadus menu partidu hato’o ba Presidenti Partidu no arkivu prosedura menu partidu nian bele haree iha figura tuir mai ne’e.

Figura 3.1 Flow Map Sistema Menu Partidu

3.1.4       Analiza Solusaun

Parte ne’e atu analiza hodi deskobre problemas ne’ebe mosu, iha prosesu ne’ebe deskreve iha leten mak hanesan tuir mai ne’e :

a.      Lista dadus informasaun ba menu partidu ne’ebe rejistu ona sei uza dalan manual ne’ebe sei rezulta dadus lakon, surat tahan ne’ebe barak no surat tahan bele nakles.

b.     Defisil atu identifika dadus informasaun iha menu partidu nian.

3.1.5       Analiza Ne’e Propoin

Figura 3.2 Flow Map Sistema Ne’ebe Propoin

3.1.6       Analiza Nessesidade Sistema ne’ebe propoin.

Analiza Nessesidade sistema mak hanesan faze analiza ida ne’ebe presiza komprende didiak nessesidade husi sistema foun atu nune’e bele dezenvolve sistema refere la’o ho diak analiza nessesidade sistema fahe ba parte rua mak hanesan tuir mai ne’e :

1.     Nessesidade Funsional

Nessesidade funsional mak hanesan esteitmentu ba atendimentu sistema ne’ebe tenki preparadu, oinsa sistema halo reasaun ba input ruma

a.      Sistema bele akapta, renova, rai no apaga dadus

b.     Bele oferese form ne’ebe utiliza hodi prosesu menu partidu ba nia militantes sira.

2.     Nessesidade Non-Funsional

Nessesidade Non-funsional mak hanesan limitasaun ba atendimentu ka funsaun ne’ebe oferese husi sistema mak hanesan limitasaun tempu, limitasaun dezenvolvimentu prosesu, estandarizasaun no seluk-seluk tan.

a.      Dezenvolve sistema ne’ebe atu ajuda prosesu determina menu partidu ba nia militantes sira.

b.     Dezenvolve sistema ne’ebe bele minimiza limitasaun fatin no tempu ne’ebe akontese husi sistema manual no mos bele ajuda prosesu dadus informasaun husi menu partidu ba nia militantes sira.

c.      Sistema bele ajuda hasae kualidade prosesu determina menu partidu no bele ajuda hamenus servisu Administrasaun iha partidu PDRT sede nasional Dili.

3.2        Diagram

3.2.1 Diagram Kontestu

          Diagram Kontestu mak hanesan diagrama simples ne’ebé deskreve relasaun

 ida ho sira seluk ho fluksu no armazenamentu dadus ka diagrama ne’ebé deskreve input ka output entre sistema ho mundu esternu (Unidade esternu). Diagrama kontestu ida sempre kontein prosesu ida deit ka bai-bain aprezenta ho sirkulu uniku ne’ebé reprezenta sistema hotu. Diagrama kontestu bele hare iha figura tuir mai ne’e ;

 

Figura 3.3 Diagram Kontestu

3.2.2 Diagram HIPO

Diagrama HIPO utiliza ba preparasaun dezeñu diagrama fluksu dadus ba nivel hirak ne’ebé inferior liu. Diagrama HIPO bele haree iha Figura tuir mai ne’e ;

Figura 3.4 Diagram Hipo

3.3        Dadus Diagram

3.3.1 Dadus Diagram Fluksu nian

Dadus Diagrama Fluksu fo deskrisaun ne’ebé detalladu ba programa ne’ebé bele rezolve husi programa singular. DFD dezenvolve hodi ajuda halo analiza fluksu dadus no konsepsaun sistema nian. DFD notasaun baziku ida ne’ebé nakonu ho entidade esternu (External Entity), Objetu Dadus (Data Object), no armajenamentu Dadus (Data Store). Dadus Flow halo hodi hetan prosesu detalladu ne’ebé iha sistema nia laran no bele haree iha dadus flow diagram Sira tuir mai ne’e ;

3.3.2 Dataflow Diagram Nivel 0

         Figura ida ne’ebe dezenu konaba input dadus informasaun prosesu dadus informasaun no output dadus informasaun ba sistema.

Figura 3.5 Data Flow Diagram

3.3.3 Dataflow Diagram Nivel 0 proses 1.0

         Data flow diagram nivel 0 proses 1.0 ne’e atu input informasaun sira ne’ebe atu fo sai iha menu partidu nian.

Figura 3.6 Data Flow Diagram

3.3.4 Dataflow Diagram Nivel 0 proses 2.0

         Data flow diagram nivel 0 proses 1.0 ne’e prosesu dadus sira ne’ebe input ona iha sistema atu fo sain informasaun iha menu partidu nian.

Figura 3.7 Data Flow Diagram

3.3.5 Data Flow Diagrama Nivel 0 Proses 3.0

Data Flow Diagram DFD nivel 0 prosesu 2.0 ne’e kria dadus sira ne’ebe halo parte iha dadus menu partidu nian.

Figura 3.8 Data Flow Diagram

3.4        Entity Relationship Diagram (ERD)

Modelu Entity Relationship Diagram ne’ebé nakonu ho komponente konjuntu ba entidade sira no konjuntu relasaun ne’ebé ida-idak kompleta ho atributu ne’ebé aprezenta faktu hotu-hotu husi mundu real ne’ebé avalia ona atu nune’e bele halo dezenu ho sistematiku. Diagrama ERD bele hare iha Figura tuir mai ne’e ;

Figura 3.9 Entity Relationship Diagram

3.5        Analiza

3.5.1 Disionariu Dadus Tabela

Disionariu Dadus nudar lista elementu dadus ne'ebé mak organizadu ho definisaun ne'ebé mak nafatin no bazeia ba sistema, tanba ne’e uzuáriu no analizador Sistema iha komprensaun ne'ebé  mak hanesan konabá input, Proses, output no komponente baze  dadus.

3.5.2 Disionáriu Dadus Figura

Disionáriu Dadus iha figura ida ne ' ebé hakerek kona-ba dadus ne ' ebé tama iha da dadus ne'e mós catalog ida kona-ba faktu kona-ba nesesidade dadus no informasaun dadus dictionary informasaun sistema ida hatama elementu dadus husi sistema sira-ne ' ebé mak rai hela ho apoiu elementu sira husi sistema ne'e:

a.   Tabela Munisipiu

Naran tabela  : t_munisipiu

Primary Key  : Id_ munisipiu

Funsaun hodi fo sai informasaun Munisipiu

Total  field : 3

 

Tabela 3.10 Tabela Munisipiu

b.   Tabela Postu Administrativu

Naran tabela  : t_postu

Primary Key  : Id_postu

Funsaun hodi fo sai informasaun PostuAdministrativu

Total  field : 4

Tabela 3.11 Tabela Postu Administrativu

c.      Tabela Suku

Naran tabela  :  t_suku

Primary Key  : Id_suku

Funsaun hodi fo sai informasaun Suku

Total  field : 4


Tabela 3.12 Tabela Suku

d.     Tabela Aldeia

Naran tabela  :  t_aldeia

Primary Key  : Id_aldeia

Funsaun hodi fo sai informasaun aldeia

Total  field : 3


Tabela 3.13 Tabela Aldeia

e.      Tabela militantes

Naran tabela  :  t_militantes

Primary Key  : Id_militantes

Total  field : 9


Tabela 3.14 Tabela Militantes

f.      Tabela Responsavel

Naran tabela  :  t_responsavel

Primary Key  : Id_responsavel

Total  field : 9


Tabela 3.15 Tabela Responsavel

g.     Tabela Rejistu

Naran tabela  :  t_rejistu

Primary Key  : Id_rejistu

Funsaun hodi resjistu informasaun

Total  field : 4


Tabela 3.16 Tabela Rejistu

h.     Tabela User

Naran tabela  :  t_user

Primary Key  : Id_user

Funsaun hodi ba login no password

Total  field : 9


Tabela 3.17 Tabela User

3.6        Dezeñu Input, Prosesu no Output

Dezeñu Input ou Output mak hanesan figura ida ne’ebe mak ita kria hanesan konseptu no sei aplika ba sistema ne’ebe dezenvolve, tuir saída mak ita dezenhu ona.

3.6.1 Interface Input Registu Militantes Foun

Interface  Input Registu militantes Foun hanesan Instrumentu ne’ebé utiliza hodi desenvolve  sistema tuir desenhu ne’ebe propoin ona iha ne’e.

1.     Pajina Login


Figura 3.18 Pajina Login 

2.     Dezeñu menu partidu program

Figura 3.19 Dezeñu menu partidu Programa

3.     Dezeñu menu media kontaktu

Figura 3.20 Dezeñu menu media kontaktu

4.     Dezeñu perfil Partidu

 

Figura 3.21 Dezeñu perfil partidu

5.     Dezeñu menu dadus munisipiu

 

Figura 3.22 Dezeñu menu dadus munisipiu

6.     Dezeñu Input Dadus Munisipiu

Figura 3.23 Dezeñu input dadus munisipiu

7.     Dezeñu dadus postu


Figura 3.24 Dezeñu dadus postu

8.     Dezeñu input dadus postu 

 

Figura 3.25 Dezeñu dadus postu

9.                 Dezeñu dadus suku

  

Figura 3.26 Dezeñu dadus suku

10.  Dezeñu input dadus suku

Figura 3.27 Dezeñu input dadus suku

11. 
Dezeñu dadus aldeia


 Figura 3.28 Dezeñu dadus aldeia

12.  Dezeñu input dadus aldeia

Figura 3.29 Dezeñu input dadus aldeia

13.  Dezeñu dadus tipu atividade

Figura 3.30 Dezeñu dadus tipu atividade

14.  Dezeñu input dadus tipu atividade


Figura 3.31 Dezeñu input dadus aldeia

15.  Dezeñu dadus prosesu lideransa

Figura 3.32 Dezeñu prosesu lideransa

16. 
Dezeñu prosesu input lideransa partidu

Figura 3.33 Dezeñu prosesu input lideransa partidu

17.  Dezeñu prosesu rekapitulasaun militantes




  Figura 3.34 Dezeñu prosesu rekapitulasaun militantes

18.  Dezeñu prosesu input rekapitulasaun militantes

Figura 3.35 Dezeñu prosesu input rekapitulasaun militantes

19.    Dezeñu prosesu atividade partidu

                                    

  Figura 3.36 Dezeñu prosesu atividade partidu

20.      Dezeñu prosesu input atividade partidu

 

Figura 3.37 Dezeñu prosesu input atividade partidu

21.     Dezeñu output menu partidu

Figura 3.38 Dezeñu prosesu input atividade partidu

KAPITULU IV

IMPLEMENTASAUN SISTEMA

4.1    Implementasaun Sistema

Husi programa ne’ebe dezeñu ona, hetan ninia rezultadu form lubuk ida ne’ebe apresenta ho ninia intruksi rasik. Parte ida ne'e programa sei lao uluk prosesu ba pajina login sai Admin ba Sistema ne'e.

4.1.1   Pajina Username Login

Pajina login mak hanesan figura atu tama ba programa sistema ne’ebe ita kria ona.

4.1 Figura dezeñu pajina login administrasaun

4.1.2   Menu Form Prinsipal

Menu principal iha pajina inisiu ne’e fo sai lista tabela hirak ne’ebe dezeñu ona hodi entry dadus sira ne’ebe mak iha ona menu hirak ne’ebe mak existe iha form prinsipal nia laran mak hanesan ; Input Dadus, Proses Dadus, Output Dadus.

4.2 Figura dezeñu menu form prinsipal

4.1.3   Menu Form Input

Menu form input iha pajina ida ne’ebe mak apresenta tabela lubuk ida ne’ebe mak kria ona, hodi entry dadus , iha menu input nian ne’ebe kompostu ona atu input, input dadus média kontaktu, input dadus perfil partidu, input dadus munísipiu, input dadus postu, input dadus suku, input dadus aldeia, input dadus atividade partidu nia figura mak hanesan tuir mai ne’e.

4.3 Figura dezeñu menu input dadus

4.1.4   Input Dadus Media Kontaktu

Input dadus media kontaktu mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus media kontaktu nian, ba iha menu input dadus media kontaktu ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus media kontaktu no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus media kontaktu pois klik tombol Submete.


4.4 Figura dezeñu menu input dadus media kontaktu

4.1.5   input Dadus Perfil Partidu

Input dadus perfil partidu mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus perfil partidu nian, ba iha menu input dadus perfil partidu ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus perfil partidu no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus perfil partidu pois klik tombol Submete.


4.5 Figura dezeñu menu input dadus perfil partidu

4.1.6   Input Dadus Munísipiu

Input dadus munísipiu mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus konaba munísipiu nian. Atu input dadus munísipiu ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus

munísipiu no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus munísipiu pois klik tombol Submete.           

4.6 Figura dezeñu menu input dadus munísipiu

4.1.7   Input Dadus Postu Adm

Input dadus postu adm mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus postu adm nian, ba iha menu input dadus postu adm ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus postu adm no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus postu adm pois klik tombol Submete.

4.7 Figura dezeñu menu input dadus postu adm

4.1.8   Input Dadus Suku

Input dadus suku mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus suku nian, ba iha menu input dadus suku ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus suku no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus suku pois klik tombol Submete.

 

4.8 Figura dezeñu menu input dadus suku

4.1.9   Input Dadus Aldeia

Input dadus aldeia mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus aldeia nian, ba iha menu input dadus aldeia ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus aldeia no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus aldeia pois klik tombol Submete.

               

4.9 Figura dezeñu menu input dadus aldeia

4.1.10    Input Dadaus Tipu Atividade

Input dadus tipu atividade partidu mak hanesan ida ne’ebe mak atu entry dadus tipu atividade partidu nian, ba iha menu input dadus tipu atividade partidu ba iha tabela, dahuluk ita klik iha dadus tipu atividade partidu no klik iha tombol Aumenta Dadus atu nune’e ita bele entry dadus tipu atividade konaba partidu nian pois klik tombol Submete.

4.10 Figura dezeñu menu input dadus tipu atividade partidu

4.1.11    Prosesu Dadus Lideransa Partidu

Prosesu dadus lideransa partidu hanesan lideransa nasional no kordenador Munisipiu Postu Suku Aldeia dadus ne’ebe sei entry iha sistema ne'e bainhira prosesu ba iha tabela hodi prosesu dadus ne’ebe mak mensiona tiha ona.

4.11 Figura dezeñu menu prosesu dadus lideransa partidu

4.1.12    Prosesu Dadus Rekapitulasaun Militantes

Prosesu dadus militantes input militantes iha Munisipiu hanesan dadus ne’ebe entry tiha ona bainhira prosesu ba iha tabela hodi prosesu dadus ne’ebe mak mensiona tiha ona iha input dadus ne’e.


4.12 Figura dezeñu menu prosesu dadus rekapitulasaun militantes

4.1.13    Prosesu Dadus Atividade Partidu

Prosesu atividade partidu hanesan bainhira atu halo kampania, konsolidasaun, no mos atividade sira seluk ne’ebe sei entry iha sistema ne'e bainhira prosesu ba iha tabela hodi prosesu dadus ne’ebe mak mensiona tiha ona iha input dadus ne’e.


4.13 Figura dezeñu menu prosesu dadus atividade partidu

4.1.14    Output Dadus Menu Partidu

Output hanesan dadus ne’ebe mak ita input ona iha sistema hodi publika haree nia rezultadu ikus iha pajina website hare iha nia figura tuir mai.

4.14 Figura dezeñu output menu partidu

KAPITULU V

MAKTAKA

5.1    Konkluzaun

1.     Liu husi resultadu peskiza iha fatin partidu PDRT mak hakerek nain foti konkluzaun badak ba kria website partidu PDRT iha sede nasional Timor Leste ida ne’e bele hasae kualidade servisu funsionariu sira espesial ba informasaun partidu nian durante ne’e la sufsiente.

2.     Ho utilizasaun kria website partidu pdrt iha sede nasional Timor Leste hodi minimiza tempu servisu sai diak liu tan.

3.     Utiliza sistema informasaun online katak sei fasilita diak liu ba parte relevante sira hodi input dadus hirak ne’ebe militantes sira persiza.

4.     Sistema informasaun online nee fasil mos ba utilizador hodi halo prosesamentu dadus sira ho lais, efisiente no efektivu.

5.     Bele fasilita diak liu tan ba utilizador hodi fo sai informasaun iha rai laran no rai liur hodi hetan informasaun ne’ebe klaru no lais liu.

6.     Sistema informasaun ne’e sei kompleta liu tan husi admin, hodi nune’e bele garantia diak liu tan kontrolu no siguransa ba dadus sira.

5.2    Sujestaun

konkluzaun ne’ebe mak iha leten mak hakerek nain hakarak fo sujestaun katak

1.     kria website partidu pdrt iha sede nasional Timor Leste ne’ebe iha ona, diak liu dezenvolve, no update nafatin tuir mudansa teknologia computer ohin loron nian.

2.     Ho sistema kria website partidu pdrt iha sede nasional Timor Leste hakerek nain hakarak fo sujestaun katak ba oin bele utiliza ona sistema ne’e ho diak liu tan tuir nesesidade servisu nian.

3.     Sistema informasaun ne’e mos sei bele dezenvolve diak liu tan ho fasilidade sira ne’ebe iha kapasidade diak liu.

4.     Operasaun konaba manejamentu ba dadus sira ne’ebe mak iha partidu pdrt nasional karik diak liu fo responsabilidade ba operador ida ne’ebe hili rasik husi instituisaun ne’e rasik, atu nune’e bele garantia ho diak. Ho razaun tamba iha sistema ne’e nia laran mos dadus importante sira seluk, tamba bele mosu manipulasaun ba dadus ne’ebe la espera.

5.     Presisa iha kapasitasaun ba servisu nain sira ne’ebe iha kapasidade hodi maneja sistema menu partidu pdrt iha sede nasional. Atu nune’e bele tau matan no halo operasaun ba sistema ne’e ho diak liu tan.

 

 

Hau nia aplikasaun ne'e sedauk pulika tamba hau sei uza hela Web Manual hau mensiona mak nia imagen deit. depois w sei publika Website Partidu ne'e hau sei mensiona nia link Website iha Blogger ne'e!!!!!

nafatin akompanha hau nia blog ne'e hau sei publika tan informasaun????



Komentar

Postingan populer dari blog ini

Biblia Katolika

Bee Manas Marobo

Hstoria Atabae

Postu Administrativo Atabae

Definisaun Teknologia